Tööstused ja lõpptarbijad tekitavad märkimisväärses koguses pakendijäätmeid tootmise, veo ja toodete tarbimise käigus. Pärast pakendijäätmete tekkimist tuleb need ühel või teisel viisil kõrvaldada: sageli halvasti, mõnikord paremini.

Pakendid on mõeldud kaupade transportimiseks, kaitsmiseks ja säilitamiseks, kusjuures kõige populaarsemad materjalid on klaas, tina, papp, plast ja paber. Plastik on üks kõige problemaatilisemaid, kuna see on valmistatud fossiilsetest kütustest, mida on raske ringlusse võtta ja mille lagunemine võtab sadu aastaid. Lagunemise käigus ei kao see tegelikult kunagi: see muutub mikroplastiks ja imbub igasse meie igapäevaelu ossa.

Vähemate materjalide kasutamine ja paremate viiside leidmine pakendijäätmete käitlemiseks toob palju kasu nii ettevõtetele kui ka tarbijatele, rääkimata meie planeedist, mis kuumeneb eksponentsiaalselt. Seepärast ongi jätkusuutlikkus on hädavajalik.

"Pakendamine on üks neist valdkondadest, kus on võimalik näidata, et olete teinud muudatusi oma tegevuses ja et liigute jätkusuutlikumas suunas."
- Jevgeni Širai, Woola kaasasutaja

Ülemaailmsed pakendijäätmete kogused

Kuna enamik pakendeid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, toob kaubanduse ülemaailmne kasv paratamatult kaasa pakendijäätmete hulga suurenemise. Üleminek ringluspakenditele või vähemalt kergesti ringlusse võetavatele pakenditele võib aidata vältida tõsiseid jäätmekäitlusprobleeme.

Siin on mõned statistilised andmed eri piirkondade keskmise jäätmetekke kohta, alustades Euroopast:

2022. aastal tekkis ELis umbes 186,5 kg pakendijäätmeid elaniku kohta. See varieerub 78,8 kg-st Bulgaarias kuni 233,8 kg-ni elaniku kohta Iirimaal.¹
ELis tekkis 2022. aastal ligikaudu 83,4 miljonit tonni pakendijäätmeid, mis on 20,6 % rohkem kui 2011. aastal.¹

Jätkusuutlik Woola pakendite taaskasutamine

Maailmas on Euroopa pakendijäätmete ringlussevõtu poolest esirinnas. Siiski on veel arenguruumi. 2020. aastate lõpus jõustuvate uute eeskirjadega julgustab Euroopa korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid pakendeid.

2015. aastal koosnes 5,5% USA tahkete olmejäätmete kogusest plastpakenditest, kusjuures ainult 14,6% neist võeti ringlusse.
2018. aastal koosnes USAs 82,2 miljonit tonni tahkete olmejäätmete kogust, mis moodustas 28,1% kogu sel aastal tekkinud jäätmetest. Sellest piisab, et täita keskmine prügila aasta jooksul.²
Pakendid moodustavad 40% kogu maailma plastijäätmetest.
Igal aastal tekib maailmas 942 miljonit kilogrammi plastpakendijäätmeid.⁴
500 aasta pärast on 942 miljonit kilogrammi plasti ikka veel meie ökosüsteemis, saastades igapäevaelu.⁴
Hiina e-kaubanduse sektoris tekkis ainuüksi 2019. aastal 221,5 miljonit kilogrammi plastpakendijäätmeid, samas kui Ameerika Ühendriikides tekkis 212,7 miljonit kilogrammi.⁴
45% ülemaailmsest CO2-heitest 2020. aastal tuleneb e-kaubanduse pakenditööstusest.⁴
2019. aastal tekkis maailmas 353 miljonit tonni plastijäätmeid, mis on rohkem kui kaks korda rohkem kui 2018. aastal.⁵
Prognoosid näitavad, et ilma sekkumiseta võivad plastijäätmed 2060. aastaks kolmekordistuda, ületades 1 miljard tonni aastas.⁵

353 miljonit tonni plastijäätmeid, millega võiks täita üle 70 miljoni olümpiamõõtmelise basseini purustatud plastiga! Pakendijäätmed on viimaste aastakümnete jooksul maailmas märkimisväärselt suurenenud, mis kajastab kasvavat tarbimist ja sõltuvust pakendatud kaupadest kogu maailmas. See on otseselt seotud e-kaubanduse massilise tõusuga ning ilma korralike säästvate jõupingutusteta võib see lugu, mida me kirjutame, muutuda peagi kohutavaks.

Pakendimaterjalide liigid

E-kaubandustööstuse kasv on hea märk maailma majanduse jaoks, kuid planeedi tervis sõltub sellest, kas tarbija ja tootja tegutsevad säästvamalt.

Kuna üha enam kaubamärke on võtnud endale kohustuse muuta pakendid planeedi jaoks oluliseks, on tunneli lõpus näha valgust. Kõikidest ELis 2022. aastal tekkivatest pakendijäätmetest:⁶

41% moodustasid paber ja papp, mida sageli eelistatakse nende taaskasutatavuse tõttu.
19% oli klaas, mida kasutatakse peamiselt toidu- ja joogisektoris.
5% oli metall, mida tavaliselt kasutatakse toiduainete, jookide ja aerosooltoodete valmistamiseks.
16% oli puit, mida kasutatakse laialdaselt kaubaaluste ja kastide kujul pakendamiseks.

Siin on pakendijäätmete üksikasjalik jaotus, nagu eespool näha:

1. Plastist

Plastpakendeid kasutatakse laialdaselt, sest need on mitmekülgsed ja kulutõhusad. 2019. aastal moodustasid pakendid ligikaudu 31% maailma plastitarbimisest .⁵

"Kui te süvenete, siis on pakendid suurim plastikasutaja ja plast on pärit fossiilsetest kütustest, mis on kliimamuutuste peamine põhjus."
- Anna-Liisa Palatu, Woola tegevjuht ja kaasasutaja

Oleme leidnud, et pakendussektor domineerib plasti tootmises ja kasutamises, mis on rohkem kui kaks korda suurem kui selle lähim panustaja. See tähendab, et muutus pakendussektoris mõjutab oluliselt kogu plastitootmist maailmas.

2022. aastal tekkis ELis 16,1 miljonit tonni plastpakendijäätmeid, mis tähendab 29,4 % kasvu võrreldes 2011. aastaga.¹
ELis oli 2022. aastal 41% plastpakendite ringlussevõtu määr. See on väike tõus võrreldes 2012. aasta 38%-ga.⁶
USA teatas, et 2018. aastal oli plastpakendite ja -pakendite ringlussevõtu määr ligikaudu 13,6%.⁶
Slovakkias oli suurim ringlussevõtu määr 60%, järgnesid Belgia(54%) ning Saksamaa ja Sloveenia (mõlemad 51%).⁶
Madalaimad ringlussevõtu määrad registreeriti Maltal, kus plastpakendijäätmetest võeti ringlusse vaid 16%, järgnesid Taani (23%) ning Prantsusmaa ja Austria (mõlemad 25%).⁶

Kuid miks on teatud riigid plastiku ringlussevõtmisel paremad kui teised? Plasti ringlussevõtu edukust mõjutavad paljud tegurid, mille hulka kuuluvad tugev valitsuse poliitika, juurdepääs ringlussevõtu rajatistele, puhtad jäätmevood, kultuuriline pühendumus ringlussevõtule ja ringlussevõetud materjalide majanduslik turg.

Ilma nende elementideta satub taaskasutatav plast sageli prügilatesse või ookeanidesse, mis rõhutab vajadust, et paremate pakkematerjalide järele.

2. Paber ja papp

Paber ja papp kuuluvad kõige sagedamini kasutatavate pakendimaterjalide hulka, mida sageli eelistatakse nende ringlussevõetavuse tõttu. See on eriti tõhus, kui seda kombineeritakse nõuetekohaste juhiste, interaktiivsete elementide või mingi preemiaga.

2022. aastal tekkis ELis 34 miljonit tonni paberi- ja kartongpakendijäätmeid, mis tähendab 21,3 % kasvu alates 2011. aastast.¹
ELis oli 2018. aastal paberi- ja kartongpakendite ringlussevõtu määr 80,9%.⁷
USA teatas, et 2018. aastal oli paberi- ja kartongpakendite ringlussevõtu määr 68,2%.⁷
Austraalias tekkis ajavahemikul 2021-2022 umbes 4,88 miljonit tonni vanapaberit ja pappi, mis vastab 185 kg-le inimese kohta. See on 21% vähem kui aastatel 2016-2017 registreeritud 6,19 miljonit tonni.⁹

Paberi ja papi kasutamine on suurenenud ning nende ringlussevõetavus on samuti märkimisväärselt suurenenud, mis teeb neist plastile jätkusuutliku alternatiivi konkurendi. Kuid sellel pakendivormil on palju puudujääke, nagu näiteks jäätmete suurus ja ebaühtlane korduvkasutatavus.

"Enamik ettevõtteid hoiustab ainult ühte või kahte kasti suurust, mis tähendab, et palju pakendijäätmeid tekib pooltühjade kastide saatmisest."
- Jevgeni Širai, Woola kaasasutaja

3. Klaas

Klaasi kasutatakse peamiselt toidu- ja joogipakendite puhul selle vastupidavuse ja läbilaskmatuse tõttu.

2022. aastal tekkis ELis 15,7 miljonit tonni klaaspakendijäätmeid, mis on 16,3% rohkem kui 2011. aastal.¹
80,2 % klaasijäätmetest on ELis ringlusse võetud klaasi suletud ringlussevõtu teel.²¹
Iirimaa teatas, et 2022. aastal on klaaspakendijäätmete ringlussevõtu määr 84%.¹
32% konteineriklaasist ja 11% lehtklaasist võetakse igal aastal ülemaailmselt ringlusse.¹⁰

Klaasisektor on suure jätkusuutlikkuse määraga ringlussektor, kuid see on problemaatiline, arvestades kõrgeid tootmiskulusid ja energiakulu.

4. Metall

Metallpakendeid, sealhulgas alumiiniumi ja terast, kasutatakse tavaliselt toiduainete, jookide ja aerosooltoodete jaoks.

ELis tekkis 2022. aastal 4,1 miljonit tonni metallpakendijäätmeid, mis on 7,3 % rohkem kui 2011. aastal.¹
Alumiiniumkonteinerite ja -pakendite jäätmeteke oli 2018. aastal 1,9 miljonit tonni.⁷
Teraspakendid moodustasid 2,2 miljonit tonni jäätmeid.⁷
Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määr oli USAs 2015. aastal umbes 54,9%, samas kui teraspakendite ringlussevõtu määr oli samal aastal 73%.⁸

Võib tunduda, et teras on jätkusuutliku pakendi jaoks elujõuline lahendus, sest see on väga hästi taaskasutatav. Kuid kui võtta arvesse, et iga toodetud tonni terase kohta paisatakse atmosfääri umbes 1,91 tonni CO2, siis muutub lahendus rohelisest väga kiiresti halliks.

5. Puidust pakend

Puitu kasutatakse tavaliselt kaubaaluste, kastide ja kastide kujul pakendamiseks, eriti raskete või lahtiste esemete transportimiseks, mis vajavad tugevat kaitset.

2018. aastal tekkis USAs 11,5 miljonit tonni puidust pakendijäätmeid, mis moodustas 3,9% kogu tahkete jäätmete koguhulgast sel aastal.⁷
3,1 miljonit tonni USAs tekkinud puidust pakendijäätmetest võeti ringlusse, mille tulemuseks on umbes 27% ringlussevõtu määr.⁷
2022. aastal tekkis ELis 4,3 miljonit tonni puidust pakendijäätmeid, mis on 24,4% rohkem kui 2011. aastal.⁷

Kuigi puit on kergesti taaskasutatav ja komposteeritav, võib see keskkonda negatiivselt mõjutada. Metsade raadamine tootmise eesmärgil hävitab miljoneid hapnikut tootvaid taimi ning hävitab arvukalt elupaiku ja mikroökosüsteeme. Asenduspuudel kulub sadu aastaid, et kasvada täisväärtuslikuks.

Pakendijäätmete ringlussevõtu statistika

Nüüdseks on "vähendada, taaskasutada, taaskasutada" riim juba veidi väsinud, kuid selles peitubki säästva pakendamissektori juhtimise kriitilisus. Esiteks peaksime püüdma vähendada tarbimist, teiseks korduvkasutama seda, mida oleme juba tarbinud/ostnud, ja kolmandaks, viimase võimalusena, taaskasutama seda, mida me ei saa korduvkasutada.

Taaskasutamine on pakendijäätmete käitlemisel väga oluline, kusjuures selle määrad on eri materjalidest ja piirkondadest sõltuvalt erinevad.

Ainult 9% maailma plastikust võetakse ringlusse.¹¹¹
Ülejäänud 91% plastijäätmetest visatakse ära, mis jõuab põletamisele, prügilasse või saastab keskkonda.¹¹
49% plastijäätmetest satub prügilatesse, 22% ladestatakse valesti või visatakse loodusesse ja 19% põletatakse.¹¹
Kui me jätkame seda rada, koguneb 2050. aastaks prügilatesse 12 miljardit tonni plastijäätmeid.¹²
Üks ökoloog võrdles seda 36 000 Empire State Buildingu kaaluga.¹²

Kuidas toimub plastijäätmete käitlemine kogu maailmas — Pildi allikas: OECD

ELi suurimad liidrid plasti ringlussevõtu valdkonnas on Iirimaa (20,70 kg plastijäätmeid elaniku kohta aastas) ja Saksamaa (19,98 kg elaniku kohta aastas).¹⁴

Ühendkuningriik taaskasutab vaid 17% oma iga-aastastest plastijäätmetest.¹⁵
50 % ringlussevõtuks kogutud plastist eksporditakse võimsuse, tehnoloogia või rahaliste vahendite puudumise tõttu ELi-välistesse riikidesse¹⁵.
51% inimestest sai koolis ringlussevõtuõpet.¹⁶
87% USA sorteerimiskeskustesse saadetud üldisest ringlussevõtumaterjalist viiakse turule tagasi uute materjalidena. See võimaldab 13% kõigist üldistest materjalidest ladestada prügilatesse või põhjustada reostust.¹⁷
Ainult 21% ringlussevõetavast materjalist võetakse praegu ringlusse.¹⁷

10 kõige kõrgema ringlussevõtu määraga ELi riiki. — Pildi allikas: Euroopa Liidu Parlament

Lõuna-Koreas on teatatud, et 34% plastijäätmetest on ringlusse võetud. See ringlussevõtu määr on väga vaieldav ja seetõttu ei kuulu nad enam plasti ringlussevõtu tippude hulka. See on tingitud sellest, et ametlikes ringlussevõtu määrade statistikas ei tehta vahet tegelikult ringlussevõetud ja plastijäätmete vahel, mis kas põletatakse või suunatakse prügilatesse saastumise või töötlemispiirangute tõttu. Vastuseks nendele probleemidele on Lõuna-Korea valitsuse eesmärk vähendada plastijäätmete hulka 50% ja saavutada 2030. aastaks 70%-line plastijäätmete ringlussevõtu määr.¹³

Kuna pakendeid tekib tohutul hulgal, on üks asi selge: ringlussevõtt ei ole parim lahendus. Kuigi ringlussevõtu määrad suurenevad, ei ole plastmaterjalide, näiteks plasti, ringlussevõtu ebaefektiivsus elujõuline lahendus pakendijäätmete probleemi lahendamiseks. Ainus reaalne väljapääs on vähendada pakendijäätmete tekkimist, minnes üle korduvkasutatavad lahendused.

Pakendijäätmete keskkonnamõju

Pakendijäätmed mõjutavad keskkonda märkimisväärselt erinevate kanalite kaudu, sealhulgas prügilate, ookeanide reostuse, mikroplasti ning nende tootmise ja kõrvaldamisega seotud süsinikujalajälje kaudu.

Prügilad

Suur osa pakendijäätmetest satub prügilatesse, kus need võivad tänu selliste materjalide nagu plastide vastupidavusele püsida pikema aja jooksul. Plastide lagunemine prügilates võib sõltuvalt keskkonnatingimustest kesta 100-1000 aastat.

Lagunemise käigus vabanevad plastist kahjulikud kemikaalid pinnasesse ja põhjavette, mis kujutab endast ohtu ökosüsteemidele ja inimeste tervisele.¹⁸

Ookeani reostus

Halvasti käideldud pakendijäätmed satuvad sageli ookeanidesse, aidates kaasa merereostusele. Igal aastal visatakse ookeani umbes 8 miljonit tonni plasti, mis ohustab elusloodust, muudab ökosüsteeme ja ohustab inimeste tervist. See reostus mõjutab mereelustikku allaneelamise ja takerdumise kaudu, mis viib bioloogilise mitmekesisuse märkimisväärse vähenemiseni.

Lisaks sellele võivad ookeanides olevad mikroplastid häirida ookeani võimet absorbeerida ja siduda süsinikdioksiidi, mis veelgi süvendab kliimamuutusi.²²

Mikroplastid

Aja jooksul lagunevad plastpakendimaterjalid mikroplastiks (alla viie millimeetri suurused osakesed). Neid mikroplasti on leitud erinevates ökosüsteemides, sealhulgas ookeanides, jõgedes ja isegi õhus. Need kujutavad endast märkimisväärset ohtu mereelustikule ja võivad sattuda inimeste toiduahelasse, mille võimalikke mõjusid tervisele alles uuritakse.¹⁹

Pakendite tootmise ja kõrvaldamise süsinikujalajälg

Pakendimaterjalide, eelkõige plastide tootmine ja kõrvaldamine aitab oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside heitkogustele. 2019. aastal lisas plastide tootmine ja põletamine atmosfääri hinnanguliselt 850 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti.²⁰

Kui praegused suundumused jätkuvad, võivad need heitkogused kasvada 2030. aastaks 1,34 miljardi tonnini aastas.²⁰

Viimane sõna pakendijäätmete kohta

Pakendijäätmetega tegelemine ei tähenda lihtsalt veel ühe prügikasti lisamist teie kogumisse. Me peame ümber kujundama kogu süsteemi. Me saame alustada ühekordselt kasutatavate plastide vähend amisest ja seejärel kujundada ümber, kuidas me kujundame ja hävitame materjale. Tõelise jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleb saavutada õige haridus ja kultuuriline nihe jätkusuutlikkuse suunas.

Meie Woolas usume, et pakend peaks kaitsma seda, mis on sees, kahjustamata seejuures seda, mis on väljas. Seepärast teeme jääkvillast praktilise, kvaliteetseks alternatiiviks plastikule.

Kui teie ettevõte on valmis vähendama pakendijäätmeid juba nende tekkekohas, oleme siin, et aidata teil seda teha. Taotlege Woola pakendiproovi täna või võtke ühendust, et saada kohandatud pakendamiseks lahenduste saamiseks.

40+ Pakendijäätmete statistika jätkusuutlikkuse edendamiseks

Ülemaailmsed pakendijäätmete kogused