Millised on villa eelised ja kuidas Woola villajäätmeid väärtustab?

Lambavill on loodulik kõrgtehnoloogiline materjal. Sellele vaatamata põletatakse või maetakse igal aastal ulmeliselt suur kogus villa – see läheb lihtsalt raisku. Ainuüksi pisikeses Eestis põletatakse või maetakse aastas umbes 153 tonni lambavilla. Woola eesmärk on anda sellistele villajäätmetele uus võimalus.

Lammaste heaolu tagamiseks tuleb neid kord aastas pügada. Suur osa sellest villast ei saa aga lõngaks ja rahvusmustriliseks sokipaariks, vaid jääb lihtsalt kasutamata ning kuhjub talunikke painavaks koormaks.

Vill – looduslik ja taastuv ressurss – läheb lihtsalt raisku. Me Woolaga otsustasime selle kurva tõsiasja muuta ümber võimaluseks. Vill on ideaalne asendus ja alternatiiv naftakeemial põhinevale kilele, mida siiani e-kaubanduses tohututes kogustes kasutatakse.

Looduslik kõrgtehnoloogiline materjal

Vill on mõeldud lambaid kaitsma erinevates keskkonnatingimustes. Tänu oma äärmiselt keerulisele struktuurile ja keemilisele koostisele on see tõeliselt kõrgtehnoloogiline kiud: elastne, niiskustimav, vetthülgav, soojusisolatsioonivõimeline, tulekindel ja kompostitav.

Elastne

Villa elastsusele pole võrdväärset. Seda saab väänata, murda ja venitada ning see võtab ikka ja jälle oma algse kuju tagasi. Seetõttu sobib vill hästi põrutuste eest kaitsma – see pehmendab lööke ja hoiab muljumise eest.

Vetthülgav

Vill imab oma raskusele vastavalt kuni 37% niiskust, ilma et see eralduks väliskeskkonda. Niiskuse imendumisel vabaneb aga soojus ja seetõttu ei tundu villane materjal ka märjana külm. Samuti on vill ka vetthülgav – mitte lõputult, aga muljetavaldava aja.

Tulekindel

Villa süttimistemperatuur on umbes 600°C – võrdluseks puuvill, mille süttimistemperatuur on 250°C. Lisaks sellele ei eraldu villa põlemisel ohtlikke mürgiseid gaase ning põlemisjääk on vaid kiiresti jahtuv tuhk.

Temperatuurikindel

Vill on tõhus temperatuuri isoleerija. Õhk on teatavasti parim soojusisoleerija ning villa puhul sisaldavad õhku nii villakiud ise kui samuti on seda ka kiudude vahel – nii pakub vill mitmetasandilist soojuskaitset.

Komposteeritav

Lambavill on biolagunev ja kompostitav. Villa lagunemisaeg sõltub tingimustest – õige niiskuse ja temperatuuri korral kulub vaid kolm-neli kuud (Hodgson A., Collie S. detsember 2014. Biodegradability of Wool: Soil Burial Biodegradation).

Erinevalt plastist laguneb vill ka prügilates. Lihtsalt selle lagunemine võtab nendes tingimustes kauem aega.

Lisateavet meie pakendite vastupidavuse kohta leiate sellest artiklist: Woola jätkusuutliku vastupidava pakendi testimine: Woola jätkusuutliku vastupidava pakendi testimine

Postipakendid vajavad arengut – KIIRESTI

Sai selgeks, et villajäägid on suurepärane materjal ning sellele on vaja leida hea kasutusviis. Aga miks just postipakendid? Miks mitte arvutikotid, nööpnõelapadjad või märkmikukaaned? Põhjus on lihtne – märkmikukaaned ei päästa maailma.

E-kaubandus on tulnud, et jääda

2019. aastal saadeti maailmas 103 miljardit postipakki, mis viie aasta jooksul peaks kahekordistuma. Ainuüksi 2020. aasta septembris läks Eestis 856 000 pakki läbi pakiautomaadi. 2020. aastal on saadetud pakkide arv hüppeliselt kasvanud, kuna COVID-19 kasutuselevõtt ajas veelgi rohkem tarbijaid kaubamajadest veebipoodidesse. 2020. aasta juunis ja juulis tellisid eestlased 700 000 pakki rohkem (+85%) kui aasta varem.

Eesti tarbijad tellivad e-poodidest kõige tihedamini riideid ja kosmeetikat. Parfüümid, kosmeetika ja aksessuaarid on kõik õrnad esemed, mida tuleb saata pehmendatud pakendis – täna kasutavad e-poed selleks peamiselt plastikust mullikile ja mulliübrikuid. 

Mis siis mullikilel häda on?

Mullikile on valmistatud madala tihedusega polüetüleenist. See on maailmas kõige laialdasemalt kasutatav plast. Kuigi polüetüleen põhineb naftal, on selle tootmisprotsess väga optimaalne – seda toodetakse nii suurtes kogustes, et protsess on väiksemagi detailini võimalikult ökonoomseks lihvitud.

Probleem tekib siis, kui mullikile ära visatakse. Polüetüleen laguneb 500-1000 aastat. Kuna mullikile tootmine on väga odav ja lihtne protsess, ei jõua suurem osa sellest kunagi ringlusesse tagasi, mille tõttu satubki mullikile prügilatesse ja jääb sinna sajanditeks. Kogunenud jäätmetega tekib äärmiselt mürgine nõrgvesi, millel on põhjavette sattudes katastroofilised tagajärjed.

Prügimägi ei ole ka ainus lõpp-punkt mullikilele – umbes kümnendik aastas toodetud plastist satub hoopis merre. Loodusesse sattudes on polüetüleen elusorganismidele äärmiselt ohtlik – rohkem kui miljon merelindu sureb igal aastal vette sattunud plasti allaneelamise tõttu.

Ühe tööstusharu jäätmeprobleemist saab teise tööstusharu jäätmelahendus

Kes oleks võinud arvata, et lambavill on kõige loogilisem lahendus mullikile probleemile? Esialgu tundus see avastus uskumatu. Kuid pärast faktide ja katsete vaatamist sai see selgeks.

Villast postipakendite tootmine on omaette leiutamine. Kuna tegemist on uue valdkonnaga, ei ole veel välja kujunenud parimaid praktikaid – peame need ise looma. Meil veel tootmisprotsessi täiustamisel pikk ja põnev tee käia.

Me kavatseme optimeerida tooraine kogumist, villapesuprotsessi, tootmist ja logistikat. Need protsessid nõuavad mahukaid teadusuuringuid ja tootearendust, millega me aktiivselt ka tegeleme.

Jälgi meid sotsiaalmeedias(LinkedIn, Instagram) või telli meie uudiskirja, et olla kursis meie tegemistega ja uudistega. ☝️