Kuidas plastist lahti saada ja miks seda nii raske teha on?
Pole saladus, et plast on mürgine nii inimestele kui ka keskkonnale.
Ainult imetilluke osa plastist jõuab ringlusse. Samal ajal kasvab aga järjejkindlalt ülemaailmne nõudlus plastiku järele .
Miks siis on nii raske sellest lahti saada?
Woola tegevjuht Anna-Liisa Palatu liitus paneeldiskussiooniga, kus osalesid Lise Nicolas, Mr. & Mrs. Recyclage 'i kaasasutaja ja Samuel Jouzel, Binocle'i tegevjuht ja kaasasutaja – koos püüti sellele küsimusele vastus leida.
Paneeldiskussioon Woola Experience'i sündmusel Pariisis. Vasakult: paneeli moderaator Antoine Leyh, Lise Nicolas, Samuel Jouzel ja Anna-Liisa Palatu.
Plastikut kasutatakse endiselt hiiglasuures ulatuses...
Millega seletada selle nii laialdast kasutamist, kui me samal ajal teame hästi ka selle kahjulikku mõju?
"See on odav ja see ei ole tingimata halb materjal. Probleem on selles, et sellega ei toimetata mõistlikult: kasutatakse üks kord ja siis visatakse ära, sest ringlussevõtt maksab rohkem kui valmistamine."
- Anna-Liisa Palatu, Woola tegevjuht ja kaasasutaja
Lise nõustub, et probleem on selles, kuidas materjali kasutatakse – mitte materjalis endas – ja heidab valgust plastiku põhiomadustele.
"Ma arvan, et me peame päriselt mõistma plasti ja selle kahjulikke mõjusid, et me arutelus ei vastanduks," ütles Lise.
"See on väga huvitav materjal: kerge ja vastupidav. Kui me võrdleme näiteks klaasist ja plastikust pudeleid, siis ühe pudeli valmistamiseks tuleb meil toota palju rohkem klaasi kui plasti, seega peame me rohkem materjali eraldama," jätkas ta.
"Tegelik probleem seisneb aga meie plastikukasutuses: peame muutma oma tarbimisharjumusi, et vältida ühekordselt kasutatavat plasti nii palju kui võimalik. Ühekordse plastiku toomine kulutab palju energiat – kui võrrelda seda plastiku tarbimise energiakuluga, siis ei ole hind sellega vastavuses."
- Lise Nicolas, Mr. & Mrs. Recyclage'i kaasasutaja
Samuel Jouzel võttis selle kenasti kokku, öeldes : "Me peame hakkama seda arukalt kasutama kohe – see on piiratud ressurss."
...siiski on raske luua plastikule ringukasutust.
Lisaks plasti lineaarse kasutamise probleemile on ka selle ringlussevõtt keerukas. Üllatus-üllatus: tehnoloogilisest vaatenurgast lähtudes on 100% plastikust taaskasutatav.
Plastikutringluse tegelikkus on siiski kaugel meie soovist ja lootustest. Euroopa Liidus, mida peetakse plastide ringlussevõtu poolest ülemaailmseks eeskujuks, võetakse tegelikult ringlusse vaid ainult umbes üks kolmandik plastpakenditest.
2020. aastal tekitas iga ELi elanik keskmiselt 34,6 kg plastpakendijäätmeid, millest 13 kg võeti ringlusse. (Allikas)
"Mis ringlussevõttu puudutab, siis seal laiutab teooria ja praktika vahel suur vahe," ütles Lise.
"Kui uurida ühekordselt kasutatavat pakendit, siis teoreetiliselt on kõik taaskasutatav, kuid see on protsess, mis nõuab palju samme, ettevõtteid ja koostööd ning kui mõnu lüli on puudu, siis ei saa ringlus toimida. Võluväel toimivat plastiringlust pole olemas."
- Lise Nicolas, Mr. & Mrs. Recyclage'i kaasasutaja
Järgmine probleem on seotud plasttoodete disainiga – tihti ei ole disainirprotsessis ringlussevõtule mõeldud.
"Kui me oleksime kujundamisel hoolikamad, saaksime oluliselt rohkem plasti ringlusse võtta," lisas Samuel. "Me ei tohiks plasti teiste materjalidega kokku panna nii, et neid on hiljem selle pärast raskem ringlusse võtta – näiteks enamasti on mullikile kinnitatud otse paberümbriku enda külge. Peame mõtlema plasttoodete puhul ka ökodisainile."
P.S. See on peamine põhjus, miks villa Woola villaümbrikutes ei ole kinnitatud paberi välispinna külge – sedasi on mõlemad materjalid hõlpsasti eraldatavad ja taaskasutatavad.
Alternatiivid on olemas, kuid need ei ole oma omadustelt ja mõjult võrdsed.
Kui tegemist on plastiku alternatiividega, peame mõtlema nii sellele, millised materjalid on mõistlikud ja teostatavad kui ka sellele, kuidas täpselt me neid kasutame.
Lise jagas: "Kasutusviiside teemal: oluline on arvestada korduvkasutusega juba disainiprotsessis või luua tagatisega ringlussüsteemid. Mis puudutab materjale, siis peame liikuma taaskasutatud või biotoorainest valmistatud materjalide suunas. Kui materjalid on biolagunevad ja komposteeritavad, peame tagama ka infrastruktuuri, mis seda võimaldab."
Kuidas valmistatakse bioplaste?
Pakendimaailmas on populaarsust kogumas taastuvast biomassist materjalid, kuna üha kasvab nõudlus ka kompostitavate pakendite järele.
Kuid selleks, et olla konkurentsivõimelised, peavad need alternatiivid olema kerged, jätkusuutlikud ja kergesti kasutatavad. Kas taimepõhised alternatiivid, näiteks bioplastid, on realistlik lahendus? Kas see ongi imelahendus, mis päästab pakendimaailma tuleviku?
"Peamine erinevus plastide ja bioplastide vahel on see, et bioplastid on valmistatud taimedest, mitte fossiilsetest kütustest. Seega väheneb nõudlus fossiilsete kütuste järele. Samas ei ole enamik bioplastidest kodus komposteeritavad, vaid ainult tööstustlikes tingimustes, mis need ei ole üldsusele kergesti ligipääsetavad. Nii et see on edusamm, kuid siiski vaid ajutine lahendus."
- Anna-Liisa Palatu, Woola tegevjuht ja kaasasutaja
Ja Lise lisas: "Teoreetiliselt on biolagunevad bioplastid parim lahendus: materjal laguneb ja saab taas osaks loodusest, kui seda enam ei vajata. Kuid praktikas – põhiline väljakutse seisneb selles, kes ja kuidas materjali selle elutsükli lõpus haldab."
Samuti tuleb mõelda bioplastide valmistamiseks kasutatavatele ressurssidele. "Bioplastid ei ole valmistatud jäätmetest," tõi Lise välja. "Need on valmistatud hoopis taimedest nagu mais või suhkruroog, mida on vaja selleks toota. Nõnda on suur tõenäosus, et nende valmistamiseks on mingis etapis põletatud fossiilseid kütuseid – näiteks traktori jaoks on tavaliselt vaja õli! Lisaks kasutatakse tootmise suurendamiseks tihtipeale ka GMOsid."
"Teoreetiliselt võib biolagunev bioplast olla hea lahendus ühekordselt kasutatavale pakendile. Praktikas on see aga rasvane ei, sest see tõstatab palju erinevaid küsimusi ja probleeme, mis tuleb lahendada enne, kui me saame seda päriselt lahendusena aktsepteerida."
- Lise Nicolas, Mr. & Mrs. Recyclage'i kaasasutaja
"Raske oli välja mõelda, kuidas pakenditööstust "parandada"," lisas Anna-Liisa. "Kliimamuutuste põhjuste mõistmine on võtnud kaua aega, ent on selge, et peamine põhjus on fossiilsete kütuste põletamine, eriti kui neid kasutatakse plastiku valmistamiseks. Nii et kui me lõime Woola, oli meil kaks eesmärki: vabaneda fossiilsetest kütustest ja ühekordse kasutuse mentaliteedist."
Üha enam ettevõtteid liigub selles suunas.
"Pärast keskkonnateadlikku mõttevälgatust otsustasin asendada plastpakendid villase pakendiga," lisas Samuel. "Saime lahti kogu kasutus plastiku."
Enamgi veel, Binocle hindas ümber oma e-kaubanduse pakendivaliku: "Kuna meie äri tugineb suuresti e-kaubandusele, oli meil hea võimalus Woola ümbrikud kasutusele võtta," ütles Samuel.
"Need on valmistatud looduslikust papist, mida saab koos paberi ja kartongiga taaskasutada. Villane osa – eriti huvitav – on valmistatud millestki, mis muidu läheks raisku. Ja seda saab hõlpsasti taaskasutada. Lisaks on palju lõbusaid viise, kuidas anda villast pehmendusele järgmine elu: pesulapid, lemmikloomade mänguasjad..."
Lise jõudis järeldusele: "Ühekordsete pakendite puhul tekib 60% keskkonnamõjust tootmise käigus. Seega on Woola suur tugevus just toodete loomisel jäätmete kasutamine – hoiab ära ressursside kaevandamisega seotud mõju.
Kõige ideaalsem alternatiiv plastikule on uute materjalide loomiseks kasutada jäätmeid – nagu Woola seda teeb."
Nii et – kuidas me siis saame maailma muuta?
Viimase küsimusena küsiti osalejatelt, kuidas me saame maailma muuta?
Anna-Liisa kinnitas, et fossiilsete kütuste ja nafta kasutamine tuleb lõpetada. Lise ütles, et tarbimisharjumustes peab toimuma muutus – selleks, et ressurssi kasutada, taaskasutada ja ringlusse võtta, tuleb tuleb arvestada selle tegeliku väärtusega.
Samueli sõnul peavad muutused tulema teadlikkuse tõstmisest meie igapäevase süsinikdioksiidi mõju kohta – ja sellest, et oli elu enne plasti, seega peab olema ka elu pärast plasti.
