Upvaluing waste wool – how we do it at Woola

Lambavill on looduslik imematerjal. Hoolimata sellest lõpetab uskumatult suur hulk pügatud villast prügimäel. Juba ainuüksi väikeses Eestis põletatakse või maetakse maha ligikaudu 153 tonni lambavilla aastas. Woola eesmärgiks on anda hüljatud villale uus elu.

Lambaid tuleb nende heaolu huvides kord aastas pügada. Suurest osast sellest villast ei valmi aga mitte lõng ega rahvusmustriline kampsun, vaid see jääb kasutamata ning on talunikele vaid koormaks.

Vill, mis on looduslik ja taastuv ressurss, läheb lihtsalt raisku. Otsustasime Woola näol selle kurva tõsiasja võimaluseks pöörata. Vill asendab ideaalselt naftakeemial põhinevat mullikile, mida siiani parema alternatiivi puudumisel e-kaubanduses meeletutes kogustes kasutatakse.

Looduslik high-tech materjal

Vill on loodud lammast erinevates keskkonnaoludes kaitsma. Villakiu äärmiselt keerukas ehitus ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis annavad põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks: vill on elastne, niiskust imav ja samal ajal ka vett hülgav, temperatuuri isoleeriv, tulekindel ning komposteeruv.

ELASTSUS

Villa venivusega on raske võistelda mistahes taimsel või loomsel kiul. Vill on äärmiselt elastne materjal - seda võib keerutada, murda ja venitada ning see võtab siiski algse kuju tagasi. Seega sobib vill hästi põrutuskindluse tagamiseks - see kaitseb löökide ja muljumise eest.

NIISKUSIMAVUS

Vill imab oma massist kuni 37% ulatuses niiskust ilma seda väliskeskkonda vabastamata. Niiskuse sidumisel eraldub soojust ja seetõttu ei tundu villane materjal ka märgudes külmana. Samal ajal on vill ka piiratud aja jooksul vett hülgav.

TULEKINDLUS

Villa süttimistemperatuur on ligi 600 kraadi, puuvillal aga võrdluseks 250 kraadi. Lisaks ei teki villa põlemisel ohtlikke mürgiseid gaase ja villa põlemisjääk on kiiresti jahtuv tuhk.

TEMPERATUURI ISOLEERIV

Vill on tõhus temperatuuri isoleerija. Teatavasti on õhk kõige parem soojusisolaator, villakius ja villas on õhku mitmel tasandil: villakiud ise sisaldavad õhku ja seda leidub ka nende vahel. Seega pakub vill mitmetasandilist termokaitset.

KOMPOSTEERITAVUS

Lambavill on biolagunev ja komposteeritav nagu iga looduslik materjal. Seda kinnitab Euroopa Liidu standard EU 13423. Lambavilla lagunemisaeg sõltub tingimustest, sobiva niiskustaseme ja temperatuuri juures laguneb vill 3-4 kuuga (Hodgson A., Collie S. December 2014. Biodegradability of Wool: Soil Burial Biodegradation.).

Erinevalt plastikust laguneb vill ka prügilas. Sellistes tingimustes läheb lagunemiseks lihtsalt kauem aega.

Postipakend vajab kiireloomulist muutust

Nüüdseks on selge, et jääkvill on imeline materjal. Ja sellele on tarvis leida kasutust. Aga miks just postipakendid? Miks mitte arvutikotid, pinalid või märkmikukaaned? Põhjus on lihtne – märkmikukaaned ei päästa maailma.

E-kaubandus on siin, et jääda

Aastal 2019 saadeti globaalselt 103 miljardit postipakki. Kõigi eelduste kohaselt kahekordistub see arv 5 aasta pärast. Eestis liikus pakiautomaatide kaudu ainuüksi septembri 2020 jooksul 856 000 pakki. Pakkide saatmise arv on 2020.a. hüppeliselt tõusnud, kuna COVID-19 levik tõi veelgi enam tarbijaid kaubamajadest netipoodi. 2020.a. juunis ja juulis tellisid eestlased 700 000 pakki rohkem (+85%), kui aasta varem.

Kõige enam tellib eesti tarbija riideid ja kosmeetikat. Parfüümid, dekoratiivkosmeetika ja aksessuaarid – need on haprad esemed, mis vajavad saatmisel tingimata pehmendatud pakendit. E-poed kasutavad selleks täna plastikul põhinevat mullikile ja mullikileümbrikke.

Mis mullikilel siis viga on?

Mullikile on tehtud madala tihedusega polüetüleenist. See on maailmas enim kasutatud plastik. Kuigi polüetüleen põhineb naftal, on selle tootmisprotsess väga optimaalne. Seda plastikut toodetakse nii suurtes kogustes, et protsess on detailideni säästlikuks lihvitud.

Probleem tekib mullikile äraviskamisel. Polüetüleeni lagunemiseks kulub 500 kuni 1000 aastat. Kuna mullikile tootmine on väga odav ja lihtne protsess, ei jõua suurem osa sellest kunagi taaskasutusse. Mullikile jõuab seega prügimäele ning jääb sinna sajanditeks. Ladestunud prügist võib tekkida väga mürgine nõrgvesi, millel on põhjavette jõudes katastroofilised tagajärjed.

Prügimägi ei ole aga mullikile ainus võimalik lõpp-punkt. Ligikaudu kümnendik iga-aastaselt toodetud plastikust jõuab lõpuks merre. Loodusesse jõudnud polüetüleen on elusorganismidele väga ohtlik – enam kui 1 miljon merelindu sureb igal aastal merre jõudnud plastiku alla neelamise tagajärjel.

Ühe tööstuse jäätmest saab teise tööstuse jäätmeprobleemi lahendus

Kes oleks osanud arvata, et kõige loogilisem lahendus mullikilejäätmete probleemile on lambavill? See avastus tundus ka meile esmapilgul uskumatuna. Kuid faktidele ja katsetustele otsa vaadates sai see ilmselgeks.

Jääkvillast postipakendite tootmine on omaette maadeavastus. Sellel maastikul puuduvad paremad praktikad, kuna valdkond on uus. Tootmisprotsessi täiustamisel on meil veel pikk tee minna. Meil on kavas optimeerida tooraine kogumine, villapesu protsess, tootmine, logistika... Need protsessid nõuavad uurimustööd ja tootearendust, mis on meil hoogsalt käsil.

Jälgi meid sotsiaalmeedias, et meie tegemiste ning uudistega kursis olla. ☝️